Verereaktiivide biokeemia on oluline osa kaasaegsest meditsiinist. Verereagendid on mitmesuguseid näiteid, mis on omane süljele, verele ja teistele kehavedelikele, näiteks uriinile. Vereanalüüsi tulemused on tavaliselt meditsiinilise diagnoosi aluseks. Vere reagente kasutatakse glükoosi-, lipiidide- ja elektrolüütide ainevahetuse muutuste tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks.

Neid reagente kasutatakse ka nakkushaiguste diagnoosimiseks, raseduse tuvastamiseks, neerufunktsiooni või kardiovaskulaarse riski hindamiseks ja palju muud. Käesolevas artiklis kirjeldatakse üldiselt vere reagentide biokeemia aluspõhimõtteid ning uuritakse mõningaid meetodeid ja põhimõtteid, mida kasutatakse konkreetsete haiguste avastamiseks.

Mis on verereagendid ja kuidas neid tehakse?

Verereaktiivid on molekulid, mida kasutatakse keemilise testi tegemiseks, et määrata meditsiinilise diagnoosi jaoks olulist teavet. Need reagendid on sisuliselt vedelikud, mis sisaldavad teatavaid keemilisi ühendeid, mida kasutatakse vereproovi hindamiseks. Need testid on tundlikud testid ainevahetuse kõrvalekallete või konkreetse haiguse markerite tuvastamiseks.

Verereaktiivide testide tulemusi saab kasutada krooniliste haiguste, näiteks suhkurtõve, kõrge vererõhu või neeruhaiguste diagnoosimiseks ja jälgimiseks. Vere reagentide testimisel kasutatakse tavaliselt patsiendi käest võetud vereproovi.

Kui proov on kogutud, tehakse test, et määrata konkreetsete kemikaalide tase veres. Selleks segatakse reaktiivid vereprooviga ja mõõdetakse selles toimuvaid keemilisi muutusi. Keemilise reaktsiooni tulemuseks on teatud muutused, näiteks värvus, mida tõlgendatakse testi tulemusena. Vere reagentidega testimise tehnikat tuntakse in vitro testimise meetodina.

Verereaktiivide peamised põhimõtted

Verereaktiivide peamised põhimõtted põhinevad üldistel keemiapõhimõtetel. In vitro katsemeetodis kasutatakse reaktiivi ja substraadi või “katsematerjali” segu. Selle segu tulemuseks on spetsiifiline soovimatu toode, mida tõlgendatakse signaalina. Need signaalid võivad olla värvimuutused või muud keemilise reaktsiooni omadused. Tavalised reagendid, mida kasutatakse verereaktiivide testimiseks, on elektrolüüdid, ensüümid, kontrastained ja kelaatorid.

Elektrolüüdid on vedelikes lahustuvad ioonid, nagu happed, alused ja soolad, mida kasutatakse inimkeha elektrolüütide uurimiseks. Neid teste kasutatakse pH, osmootilise rõhu, ioonide, nagu naatrium, kaalium ja kloriid, ning muude orgaaniliste ioonide, nagu laktaat ja anioonisulfaat, mõõtmiseks. Teine oluline rakendus elektrolüütidele verereaktiivides on veresuhkru test, mis on rutiinne test, mida kasutatakse suhkurtõve diagnoosimiseks.

Ensüümid on kasulikud valgud vere biokeemia reaktiivide jaoks. Need valgud seonduvad teatud ainetega ja katalüüsivad keemilist reaktsiooni, st suurendavad keemiliste reaktsioonide kiirust. Mõned ensüümide kasutusviisid verereagensites hõlmavad selliste seisundite tuvastamist nagu maksafunktsioon, lipoproteiinide muster veres, viirusinfektsioonid ja bakteriaalsed toksiinid.

Milline on kontrastainete ja kelaatorite kasutamine vere reagentide testimisel?

Kontrastained on teine oluline komponent vere biokeemia reaktiivide hulgas. Need ained on tavaliselt erinevad ioonid, mida saab segada verereaktiividega, et tekitada nähtav signaal. Need signaalid võivad olla kas muutused reagendi värvuses või keemiline reaktsioon, mille tulemuseks on sademe moodustumine. Üks näide selle tehnika rakendamisest on glükoosi ainevahetuse uurimine, kus kontrastainega märgistatud glükoosi kasutatakse ainevahetuse jälgimiseks organismis.

Kelaatorid on vees lahustuvad kemikaalid, nagu EDTA soolad ja orgaaniliste hapete soolad, mida kasutatakse anorgaanilise ainevahetuse uurimiseks. Neid aineid kasutatakse raua, kaltsiumi, magneesiumi ja muude ainete sisalduse mõõtmiseks veres. Kelaatoreid kasutatakse ka infektsioonide või krooniliste haiguste avastamiseks ühe testiga. Seda tehakse konkreetsete metallide teisaldamise ja valkude eraldamise teel verre, et tuvastada teatavaid kõrvalekaldeid keemias.

Verereaktiivid on tänapäeva meditsiinis väga kasulikud vahendid. Neid reagente kasutatakse keha keemiliste süsteemide muutuste tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks. Need võivad tuleneda muutustest ainevahetuses, infektsioonidest, kroonilistest haigustest või isegi rasedusest. Vere reagentide teste kasutatakse ka ravi jälgimiseks ja patsiendi üldise seisundi hindamiseks.

Kalstein analüsaatorite kasutamine verereaktiivide jaoks

Kalstein. Sellel tootjal on müügil mitmesuguseid seadmeid, mis võimaldavad ioonide ja suuremate vererakkude kiiret ja usaldusväärset analüüsi. Ostu ja hinnakujundust puudutavatele küsimustele saab vastused veebilehtedel SIIN ja SIIN.